Rahvatants
Rahvatants
Rahvants on läbi aegade andnud erinevatele rahvastele võimaluse salvestada oma kogemusi, tundeid ja olemust. Temas avaldub sageli rahva iseloom. Me tunneme oma rahvatantsudes ära eestlasele omase piduliku tõsiduse ja väärikuse, kohtame temperamenti ja hoogu, isegi kelmikust ja mänglemist. Meie rahvatantsudes esineb sagedamini elav, lõbus polka, kui aeglane valss. Võime märgata ka naabermaade mõju.
Pärimuslikus rahvatantsus on tantsijad selleks saanud vähe või mitte mingisugust väljaõpet. Uued tantsijad õpivad tantsu mitteametlikult, jälgides teisi tantsijaid ja/või teistelt tantsijatelt saadud õpetuse kaudu.
Tavaliselt esitatakse rahvatantse rahvamuusika või rahvamuusikast inspireeritud muusika saatel. Pärimuslikud rahvatantsud ei ole loodud esitamiseks laval või publikule, kuigi tänapäeval on paljusid pärimuslikke rahvatantse kohandatud esitamiseks publikule
Rahvatantsud peavad olema olulisel määral seotud rahvatraditsiooniga.
Folkloriseerumise käigus on paljud seltskonnatantsud muutunud aja jooksul rahvatantsudeks.
Tuntumad rahvatantsud:
- Tuljak
- Kaera-Jaan
- Pulgatants
Tänapäeval on võimalik näha nii segapaare kui ka ainult mehi või naisi omavahel tantsimas.
Riietus: igal rahvatantsu rühmal on omale väljavalitud kihelkonna rahvatantsu riided. Enamasti valitakse kihelkonna riietus selle järgi, kus ise asutakse.
Kommentaarid
Postita kommentaar